Seetõttu tegime Kurtna noorteka sünnipäeva varem. Laual oli valmis pidusöök, mida kõik nautisid ja sõid. Peale seda oli viktoriini aeg, kus pidi vastama küsimustele, kui hästi keegi Kurtna noortekat teab. Siis oli aeg võtta üks õhupall ja paberitükike ning sünnipäevasoov Kurtna noortekale kirjutada. Kõik pidid selle enda teada jätma, et see soov täituda saaks! Soov pisteti seejärel õhupalli sisse ning õhupall puhuti täis. Muusika saatel pidid kõik oma õhupalle lennutama maad puudutamata. Kui muusika stopile jäi, pidid kõik võtma kellegi teise palli ja siduma enda jala külge ning mäng võis alata. Kõik pidid oma jala küljes olevat õhupalli kaitsma, et keegi teine seda jalaga katki ei astuks. Kui kellelgi õnnestus õhupall katki astuda, loeti selle sees olnud soov ette, nt “Et noortekas oleks sama hea, kui ta on koguaeg olnud!”, “Et see töötaks veel 100 aastat!”, “Et sul oleks palju lapsi, kes naudivad seda noortekat ja et ühtegi jonnakat last ei ole siin noortekas!”. Aeg oli ülesse minna kooki sööma. Kook oli eriline, kõigil eraldi topsides. Peale tordisöömist mindi kõrvalruumi, kus oli valmis pandud tublide noorte tänamislaud.

Kurtna noortekeskusel on traditsioon enda sünnipäeval tunnustada tublisid ja aktiivseid noori. Sellel aastal anti välja kolm “särava tähe” tunnustust ja ühe omanikuks õnnestus ka minul saada. Peale tunnustamist mindi õue sünnipäeva saluuti laskma. Loodan, et järgmine aasta õnnestub meil Kurtna noortekeskuse sünnipäeva õigel päeval pidada ja et jätkuks aktiivseid noori keda tunnustada.

Kaisa Kivend