Krista Aru sündis Pagari külas Ida-Virumaal ning oli Eesti ajakirjandusloolane, museoloog, kultuuritegelane ja poliitik. 
 

Ta on tuntud eelkõige Eesti Kirjandusmuuseumi direktorina, Eesti Rahva Muuseumi direktorina, Tartu Ülikooli raamatukogu direktorina ja XIII Riigikogu liikmena. Hariduselt oli ta ajakirjanik ning hiljem kaitses doktorikraadi Eesti ajakirjanduse ajaloo alal. Tema teadustöö keskendus Eesti ajakirjanduse, kultuuriloo ja eriti Jaan Tõnissoni tegevuse uurimisele.
 

Krista Aru teadis ja pidas oma kodukandist väga. Siit sai alguse väike rada, mis viis ta suurtele teedele.

Pagari kodu, kooli ja inimesi kandis Krista alati endaga ühes, levitades ka põhimõtet, et: „Eelnevate põlvkondade tehtu tundmine ja austamine on iseenesest mõistetav ning edasi kandmine kohustus.“
 

Seda tähistab ka viirpuu alla paigaldatud pink, et me mäletame, hindame ja hoiame Krista panust Eesti kultuurilukku.
 

Pingile sai silt ja sellele Krista enda tsitaat:
"Eriti väikese rahva puhul on oluline,
et sa tead, kus on sul see juurikas."
 

Pingile võib igal ajal istuma ja mõtisklema tulla, kohtumisi määrata või salakirju jätta (selle jaoks on rauast raamatu vahele isegi peidukoht jäetud). Pingil võib lehti loendada raamatuis või lugeda puudel. See pink aitab meeles hoida kodukülast tuule tiibadesse saanud Eesti kultuuriloo tähtinimest.
 

Crataegus- nii kõlab viirpuu ladinakeelne nimi. Selle nime juured ulatuvad vanakreeka keelde, kus kratos tähendab jõudu, väge, võimu. Kui ilus tähendus inimesele, kelle mälestuseks see pink siia sai. Õrn õites, tugev juurtes ja kaitsev oma okastes. Mõned inimesed jäävad meid juhtima ja kandma ka siis, kui nad enam meie keskel ei ole.
 

Pingi kavandas ja paigaldas skulptor Ivar Feldmann
Puidumaterjal tuli vend Hanno Muldma ettevõttest ning värvivaliku tegid pojad Jaan ja Juhan. Pingi valmimist rahastas perekond ning toetas Alutaguse Huvikeskus ja Alutaguse vald. Pingi aluse eest suured tänusõnad lisaks OÜ Liisbet Betoon Jõhvi betoontoodete tehasele ja tootmisjuhile Toomas Tintile. 

Avamisel kattis pingi silti Iisaku muuseumi varakambrist pärit saanitekk.

Skulptor tõi esile tähed K ja A, millel on lisaks Krista Aru nimetähtedele ka sümboolne tähendus. Nende tähtedega seostuvad Krista Aru elus tähtsad märksõnad. Mitmed Kristaga seonduvad märgilised sõnad algavad nendega. Kasvõi KODU ja KOOL – mõlemad on pingil istudes vaate kaugusel, koolimaja kohe kõrval ja kodu pargipuude vahelt paistmas.

Ajakirjandus- õpitud eriala ja elutöö. Kirjutamine ja Kirjandusmuuseum oli see töökoht, mida ta väga sageli esile tõi ja meenutas. Kirjutada Kristale meeldis ja seda tegi ta viimse hetkeni.
K kui kindel, kange ja karismaatiline.
A kui avatud, aus, akadeemiline, aga ka A kui algus (just siin Pagaril)
Aasta Kodanik – 2012 oli Krista Tartu linna aukodanik
 

Krista Aru pälvis oma töö eest mitmeid tunnustusi, sealhulgas Valgetähe III klassi teenetemärgi. Teda on märganud ja tunnustanud lisaks ka Tartumaa ja Tartu linn, Kultuurkapital, Eesti Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikool, Mäetaguse vald, aga veel mitmed asutused ja organisatsioonid.
 

Igal juhul tasub meeles hoida Krista sõnu: „Et meil jätkuks sisemist ausust, usku, lootust ja tahet näha korraga pilvi ja taevalaotust, et me suudaksime korraga nii unistada kui tegutseda.“

 

 

 

 

 

Fotod: Maila Meldre