Menüü

Veikesed allikad teevad suure jõe (Vaivara vanasõna)

24.01.2023

Teadaolevalt oli 12.- 22. detsembrini Kiikla rahvamaja muutunud jõulumemmemaaks. Sotsiaalmeediast sai aga näha, et lumememmed, kes jõulumaal tavaliselt on toimetanud, olid tänavu otsustanud sõita palmisaarele puhkama ja seda kuni aasta lõpuni. Kuidas siis jõulumemmemaal hakkama saadi, kes seal toimetas ja lastega tegeles? Kõigest sellest rääkisime Ruth Linnardiga, kes Kiikla rahvamaja ja raamatukogu juhatamise kõrval on juba mitmendat aastat detsembris jõulumaa eestvedaja.

Kõik sai alguse ühel novembrikuu õhtul. Kiikla rahvatantsijad olid parajasti tantsutrennis, kui linnuke neile telegrammi tõi. Telegrammis oli kirjas, et Kiikla lumememmed olid läinud soojale maale palmide alla puhkama. Et rahvatantsijatel oli olemas võlutekk, millest kinni hoides saab üksteist ära kaotamata soojale maale minna, otsustati minna neid otsima. Paraku oli tekk aja jooksul oma võluvõime kaotanud ja tantsijatel tuli algul võluvõime teki sisse tagasi õmmelda. Mis edasi? Seda sai iga jõulumaa külastaja näha programmi alguses näidatud lühikesest videost. Selgeks sai see, et lumememmedel oli palmide all väga lõbus. Palmi all peesitamisele vahelduseks lustiti basseinis, kohtuti ka lõunamaal suvitava jõuluvanaga ja kuulati tema laulu. Kiikla rahvale kohaselt kiiguti rippkiiges ja nauditi puhkust nii hoolega, et laev, mis memmed tagasi pidi tooma, läks enne ära, kui lumememmed laevale jõudsid. Seepärast tegutsesidki jõulumaal tänavu triibuseelikute ja pasteldega Kiikla memmed.

 

Mitmenda jõulumaaga Kiiklas  oli tegemist? Kuidas see asi alguse sai? Kas igal aastal on uus kontseptsioon?

Tänavu oli arvult 4. jõulumemmemaa. Tegemist on kogukonnateenusega ja alguse sai sellest, kui Kiikla kogukond ühines piiriülese koostööprojektiga "Act Local". Projekt pakkus võimalust kujundada välja kohalike elanike ja külastajate jaoks vajalikke kogukondlikke teenuseid. Jõulumemmemaal toimuvad programmid eelnevalt registreeritud gruppidele. Oleme valmis vastu võtma maksimaalselt 3 gruppi päevas. 1,5 tundi kestva programmi algul vaadatakse lühikest videofilmi, kus lõbusas võtmes näha, kuidas kulgesid jõulumaa ettevalmistused. Edasi mängud, meisterdamine, muinasjutuvestmine, ka koogisöömine, kui soovi on. Me ei korda ennast. Igal aastal mõtleme välja uue kujunduse ja tegevused.

 

Kas külastajaid on piisavalt, tullakse põhilised oma vallast või kaugemalt?

Külastajaid võiks alati rohkem olla. Ja olekski, kui erinevad viirused takistama ei tuleks. Tänavu oli enamik gruppe poole võrra väiksemad kui algselt registreeriti ning 2 gruppi jäi hoopis tulemata. Külalisi tuleb nii umbes 10-30 km raadiusest. Kummalisel kombel olid kõige kaugemad külalised tänavu Iisaku lasteaiast. Suur vald ju.

 

Kuuldavasti sattus teile külla ka kultuuriminister Piret Hartman?

Täpsemalt kultuuriminister koos nõunikuga. Sellega oli nii, et kui kuulsin, et minister on külastamas 20. detsembril Alutaguse valda, siis kutsusin teda ka meie kogukonna kätetööna valminud jõulumemmemaad kaema. Aega oli küll napilt, aga kõike sai näidatud ja tegevusi tutvustatud ja lõpuks jõudis isegi jõuluvana kohale ning ei pääsenud ka minister salmi lugemisest.

 

Mängime nüüd lahtiste kaartidega. Kes  tegelikult kogu selle asja taga seisavad (kes olid tegevad, kui lapsed kohal, kes aitasid dekoratsioone üles panna,  kes olid sisuloojad jne.)?

Teevad ikka kohalikud tublid inimesed oma vabast ajast ja põhitöö kõrvalt. Tänavu toimetasid lastega kokku 5 erinevat inimest. Lisaks minule Kaie, Veronika, Külli, Rene. Nemad olid kõige suurema töö tegijad.

Teist sama palju oleks veel tulnud, kuid siin sai jälle viirus takistuseks. Nii nagu jõuluvanal ja tema päkapikkudel on käed-jalad enne jõule tööd täis, eelnes ka meil programmide toimumisele kaks nädalat usinat meisterdamist. Põhjalikult sai ette valmistatud meisterdamiskomplektid. Et kui juba lapsed laua taga, oleks kõik valmis ja sujuks kiiresti ning turvaliselt.

 

Mida toredat tänavu meisterdasite?

Meie meisterdamise märksõnad on looduslikud materjalid ja taaskasutus. Erinevad rühmad tegid erinevaid asju. Nii on korraldajatel huvitav, et teki rutiini. Ja eelneva registreerimise põhjal arvestasime ka laste vanust, et oleks ikka jõukohane. Näiteks sai metsviinapuu väätidest pärjale kleepida peale kaunistusi: päkapiku koos kingikotiga, käbid ja lipsud. Suvisest talgupäevast üle jäänud voodrilauatükid leidsid kasutust ja nendest said alused puidust ketastest liimitud lumememmede rivile. Tekstiilijääkidest õmmeldud jõulusokke said lapsed kaunistada kahepoolse teibiga varustatud detailidega, millest sai kokku panna põhjapõdra, päkapiku, lumememme või jõulupuu. Variante oli veelgi.

 

Millised olid laste meelistegevused?

On rõõm tõdeda, et kõige suuremat imestust tekitas tänavu muinasjututuba. Selle seadsime sisse laval. Lavastanged lasime alla ja kinnitasime ohtralt pastellvärvides organzakangast. Põrandale valgest vatiinist padjad, patjade vahele LED tuledega laternad ja pehmed mänguloomad. Ja mulje lumisest metsast missugune!

Kas mängite ka nt. ringmänge, kuidas tundub, kas tänapäeva lastel on veel selleks soovi ja oskust?

Meil on oma ringmängumemm. Ja varasemate aastate põhjal võin ütelda, et lapsed mängivad väga hea meelega ringmänge. Seda enam, et Meeli mõtleb neid ise välja. Laulab ja mängib saateks pilli. Aga tänavu jõulude eel tuli ka temal viirustega rinda pista.

 

Kas kogu kamp võtab asja korraldamiseks põhitöölt puhkuse?

Ei tea, et keegi oleks võtnud.

Tegemist siis väga paindlike töögraafikutega inimestega?

Kuidas kellelgi. Kellel pensioniaeg, kellel paindlik tööaeg, kes ise oma aja peremees.

Kiikla jõulumemmed tänavad toetajaid. Varasematel aastatel oleme kasutanud sisustuses rohkesti taaskasutusmaterjale ja tekstiiljääke. Et tänavu lumememmesid toimetamas ei olnud, siis sai põhjalikult muuta ka interjööri. Domineerisid linased ja puuvillased triibukangad, valgustus oli soe ja hubane. Selle õdusa õhkkonna loomisele aitasid kaasa Alutaguse Vallavalitsus ja LEADER-projektitoetuse strateegia meede: 3 „Kogukonna arendamine ja aktiviseerimine“.

 

Kas tuleb ka 5. jõulumemmemaa või on see hetkel, kui olete just lõpetanud, väga kohatu küsimus? Kujutan ette, et vajate üliväga puhkust ja rahu pärast sellist pingelist perioodi.

Usun, et tuleb. Loodan, et kogukond nõustub minuga. Väsimust ikka veidi tuli, aga see on hea väsimus ja läheb ruttu meelest. Kauemaks jääb meelde siiras ja armas jõulumeeleolu, mis lapsed kaasa tõid. Ja kogukonnatunne ning piiritu tänu neile, kes oma panuse andsid. Ja positiivne tagasiside, mida sel aastal lausa rikkalikult saime. Kõik see kokku viib loomulikult selleni, et aasta lõpus on jõulumemmedel jälle käed-jalad tööd täis. Üks laps küsis, millal lumememmed tagasi tulevad. Vastasin, et järgmiseks jõuluks on kohal. Mis toredaid mõtteid nad palmide alt kaasa toovad, eks aeg näitab. Mul on ammu olnud mõttes, et võiks teemaks võtta erinevate rahvaste jõulukombed. Ja ma ei imesta, kui järgmisel aastal tegutsevad lumememmed muinasjutu-, mängu- ja meisterdustoa asemel hoopis erinevatel mandritel.

 

Autor ja intervjueerija: Merle Pikhoff