Näitus Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekandest ehk rääbise soolamisest on avatud Pärnaõue talus Rannapungerja külas. 

“Silk on põline talupoja söömaaeg ja töömehe toit.” Peamine leivakõrvane oli soolatud kala. Peipsi ääres soolati kaladest kõige enam rääbist.
Möödunud sajandil oli eesti talurahva toidus kala, eriti soolakala osa liha osast suurem, s.t. et kala, nimelt silku, sai näpu vahel hoida ja leiva kõrvale hammustada sagedamini ja igapäevasemalt kui liha.
Kõige tavalisem ja lihtsam vanim kaste, kuhu leiba või juurvilja kasteti, oli silgusoolvesi, mida pandi lauale väikese kausiga. Kui silgusoolvett ei olnud, kasteti leiba ja kartulit tihti soolaseks tehtud vette, millesse hakiti, kui oli, maitseks sibulat. Vahel on leivatükki tipitud lihtsalt niiskeks tehtud soola vastu ja joodud siis kalja peale. Eelmise sajandi vahetusel pandi lõunaks leivakotti leiba, silku ja kartulipirukat.

Näitus on kõigile huvilistele tasuta, kuid helista ette .