Alutaguse Huvikeskus on asunud tegema veebis raamatututvustusi! Eesmärk on aidata lugejatel teha raamatu valimisel valik lihtsamaks ja tutvustada uut põnevat raamatute maailmas. Ettelugemise mõte on ühtlasi tuletada kõigile meelde, kui tore on lugeda! Ettelugemine -  see on kooslugemine, koosmõtlemine, kus saab alguse sõprus raamatuga, oskus kuulata  ja tekib ka lugemise huvi.​

Ootame ka kõiki asjast huvitatuid raamatute tutvustamisse oma panust andma ning salvestusi kuulama.

Üleskutse - löö kampa! Kõigile ettelugejatele kingime 10€ Rahva Raamatu kinkekaardi.

Kutsume üles ka kõiki vallaelanikke liituma meie projektiga, et tutvustada enda lemmikraamatutut. Kui raamatu tutvustuse ideid napib, siis raamatute valikul on nõu ja jõuga abiks meie raamatukogude töötajad, kes annavad head nõu nii äsjailmunud, kui veidi vanemate raamatute valikul.

Tutvustuse tegija loeb helifailile raamatust ühe jutu ette ning ettelugeja võiks anda ka omapoolse soovituse, miks  oleks seda raamatut huvitav lugeda. Üks raamatututvustus kestab 15-20 minutit ning heli salvestamiseks kasutab ettelugeja kas telefoni salvestusfunktsiooni või mõnda muud talle sobivat salvestusvahendit. Julgemad võivad teha ka videotutvustuse! Valmis heli- või videofail saadetakse internetikeskkonda üles laadimiseks ning nii Alutaguse valla noortekeskuste kui huvikeskuse kodulehele lisatakse kuulamislink. Täpsemad juhised ja salvestuse saab saata: kurtnark@alutagusevald.ee 

Kõigile ettelugejatele kingime 10€ Rahva Raamatu kinkekaardi ning 20. oktoobril rahvusvahelisel ettelugemise päeval tunnustame tublimaid ettelugejaid.

Raamatute kirju maailm:

Francesca Zappia „Mõtlesin su välja“ (Made You Up, 2015, e.k. 2016, Päikese Kirjastus, tõlkija Maarja Jaanits)

Kirjaniku esikteose keskmes on koolitüdruk Alexandra, kes püüab elada tavalise noore igapäevaelu, hoides samal ajal klassikaaslaste eest varjul oma saladust, mille ilmsikstulek võib sulgeda tema ees ülikooliukse. Siis aga tuleb tema ellu Miles..... Ootamatute pööretega, naljakas ja südamlik noorteraamat.

Reeli Reinaus, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan, Inge Annom, RIsto Järv, Kaisa Kulasalu ja Moon meier "Ussi naine. Muinasjutte soovide täitumisest". 

Muinasjutus väljenduvad sageli meie soovid – see, mida inimene igatseb või ihaldab. Soovivad noored ja soovivad vanad, seepärast räägib muinasjutt nii lastele kui täiskasvanutele olulistest asjadest. Soove on mitmesuguseid ning need võivad täituda mitut moodi. Soovija võib soovitu saada ning siis sellest ilma jääda või leida algselt loodetu asemel hoopis midagi muud.

"Carlotta ja Henri. Empsil pole netti ja kõik on hukas", Anette Beckmann ja Marion Goedelt. Huvitav ja loodetavasti mõtlemapanev lugemine kõigile, kes igal vabal ja ka mitte vabal hetkel nutitelefoni järele haaravad. 

Raamatu kohta on väljaandjad tutvustuseks kirjutanud järgnevt:
Kaksikute Carlotta ja Henri meelest on nende ema tõeliselt lahe: tal on alati kõige uuem nutitelefon, ta saab suurepäraselt arvutitega hakkama ja digiteerib nende kodu, kuis vähegi võimalik. Ema täielik vastand on isa, kellele meeldib mängida lauamänge ja kelle telefon on kohutavalt vanamoodne ja koguni antenniga! Kui lapsed tahavad isale vingerpussi mängida, kukub ema nutikas kempsupotti ja kogu elu on korraga pea peal. Ees ootab terve nädal ilma internetita! Kuidas nad selle aja üle elavad?

Katrin Kõrvemaa loeb katkendi ühest oma lapsepõlve lemmikraamatust. Jorma Kuvineni raamat "Hundikoer Roi" on põnev jutustus sellest, kuidas poiss Tomi päästab hundikoer Roi tagaajajate käest, millega ka tema enda elu põnevaks muutub. Tomi ja Roi saavad sõpradeks ning võtavad pärast seiklusrikast jälitamist kinni ohtliku kurjategija.

Sara Pennypackeri raamat "Pax". ​Sara Pennypackeri liigutavat lugu poisi ja tema rebase vahelisest katkematust sidemest illustreerivad Jon Klasseni meisterlikud pildid
Mul oli rebane. Mul on rebane ... Jätsime isaga ta ühele teepervele maha. Isa ütles, et meil ei jää midagi muud üle, kuid mina ei oleks tohtinud sellega leppida.”
Pax ja Peter on olnud lahutamatud sõbrad alates päevast, mil Peter rebase päris väikese kutsikana päästis. Aga kui Peter on sunnitud oma rebase tagasi metsikusse loodusesse laskma, variseb tema maailm kokku. Hoolimata üha peale tungivast sõjast ja neid lahutavast viiesajast kilomeetrist otsustab Peter siiski oma rebast otsima minna. Samal ajal ootab aga Pax hetkekski lootust kaotamata oma poissi .

„Morten, Emilie ja kadunud maailmad” Reeli Reinaus

Maagilise realismi võtmes kirjutatud loo peamiseks tegevuspaigaks on raba. Selle läheduses elab kehvades oludes Morten, kelle ema on Soomes tööl ning onu alkohoolik. Morteni ainuke varandus on fotokaamera. Poissi aitab ja julgustab kõige kiuste vastu pidama Emilie, kellega ta ühel õhtul rabas juhuslikult kohtub. Varsti taipab poiss, et salapärane tüdruk ei saagi rabast lahkuda...

"Lemmikloomadetektiiv" Tom Watkins 

„Okei, kuulake nüüd kõik,” ütlesin ma oma neoonvesti lukku kinni tõmmates. „Kõige efektiivsem on see, kui me kammime kohaliku ümbruse läbi ja igaüks meist võtab ühe küla ette.” Vedasin oma näpu üle kaardi. Minu kogemused endise politseinikuna olid meie otsingu jaoks hindamatu väärtusega. Kuid me ei otsinud mitte kadunud inimest, vaid hoopistükkis koera.
Paljudele loomaomanikele on tuttav see kaotusvalu, mida karvase pereliikme kaduma minek põhjustada võib. Kuid endisest politseinikust loomadetektiiv Tom Watkins tõttab appi, et loomad omanikega taas kokku viia.

Tom on lemmiklooma turvaliseks kojutoomiseks valmis tegema ükskõik mida: kasse nende peidupaigast omaniku hääle abil välja meelitama, terjer Toby leidmiseks bännerit üle linna lennutama, kasutama omanike tolmuimejakottide sisu, et tuttav lõhn lemmiku koju meelitaks, või hoopis tegema koeravargusest rahvustelevisioonis näitamiseks taaslavastusliku filmi. „Lemmikloomadetektiiv” jutustab kadunud loomade, nende omanike ja Tomi asjatundjate meeskonna 20-aastase kogemuse lood.

Katkend raamatust "Seitsme maa ja mere taha, ehk Lugu tüdrukust, kes kohtus muinasjutuga". Raamatu Autor Eia Uus viibis 2009.a. kirjandusfestivali Prima Vista raames Kiiklas, elas 3 kolm päeva Kiikla raamatukogus ja kirjutas seal oma jutustuse "Ära". Käesoleva muinasjutu saateks on kirjastanud kirjutanud, et lugu jutustab tüdrukust, kes tahtis hirmsasti teada saada vastust küsimusele: mis on õnn? Ei osanud talle vastata ei üks ega teine, kuni tüdruk otsustas õnne otsides seitsme maa ja mere taha rännata. Teekonnal kohtas ta kuningaid ja nõidu, salakavalat vanapaganat ja hirmuäratavaid hiiglasi, vaprat kangelast ja imeilusat piigat ning õppis kõigilt midagi. Raamatut saab laenutada Kiikla raamatukogust.

Katrin Kõrvemaa loeb katkendi Riho Lahi raamatust "Värdi". Riho Lahi (1904-1995) oli eesti õpetaja, kirjanik ja karikaturist. Ta kasutas pseudonüümi Kihva Värdi. Valitud katkend viib kuulaja Alutaguse valda Võrnu külasse, kus kirjeldatakse paraja huumoriga külaelu möödunud sajandi alguses.

Väikesel Kadakasaarel elab uudishimulik ja seiklushimuline Snupsi. Oma saare on ta juba ammu läbi käinud ning tundub, et see hakkab tema rahutu hinge jaoks kitsaks jääma. Tihti leiab ta end paadisillalt jalgu kõlgutamas ja unistavalt jälgimas vana kompassi, mille hõljuv nimetissõrm kaugele horisondi taha osutab. Aastaid tagasi oli saare teadur, onu Helden ta sealt paadisillalt leidnud, kõrval lebamas vaid seesama kompass. Kuidas või kust Snupsi Kadakasaarele oli sattunud, ei tea keegi. Kui Helden on valmis saanud omapärase lennumasina, vehkuri, avaneb Snupsil viimaks võimalus teada saada, kuhu see salapärane kompass juhatada võiks. Koos krutskeid täis sõbra Päta, luksuva linnu Kõõksu, sõbranna Tinkeni ja laisavõitu semu Nuffiga võetakse vehkuriga ette unustamatu reis.
Esialgu juhuslikena tunduvatel sündmustel on aga seletamatu ja salapärane seos. Hoolimisel, abistamisel, mõistmisel, julgusel ja nutikusel on jõud, mille abil lahendatakse võimatuna näivad väljakutsed, leitakse uusi ning lepitatakse tülli läinud sõpru.

Seiklusliku fantaasialoo on kirjutanud Eesti diplomaat Hanno Parksepp. Lisaks käsikirjale on autor voolinud plastiliinist nii raamatu pea- kui kõrvaltegelased. Need on aluseks Mariann Joa joonistatud piltidele.

Helen Eikla raamatust "Sennahoi ja Nurrnopsu. Külaline suurest linnast" loeb katkendi Jaana Toss.
Seekord on kätte jõudnud karvavahetusöö ning kõik metsaelanikud peavad sõlmima karvavahetuskokkulepped. Kes karvavahetusega hiljaks jääb, selle viib Külmatüdruk endaga kaasa. Sennahoi on unustanud kokkuleppe sõlmimata, aga hommik pole enam kaugel ja Külmatüdruk on kohe-kohe saabumas.....

Meeli Õunapi poolt sisse loetud setu muinasjutt "Laulev puu", raamatust "Edimene kandlevihk" (koostaja Helle Suurlaht).

Raamatust "Joosepi neljas naine"(autor Anneli Lamp) loeb katkendi Monika Grinfeld.
Monika: Millalgi sattusin lugema Anneli raamatut „Joosepi naised“ – nagu autor ise on kokku võtnud – „Armastuse nelinurk. Üks mees ja tema kolm naist“. Lugu päriselust ja pärisinimestest. Lugesin raamatu läbi ja elasin kaasa. Ja tahtsin teada, mis saatused neil olid. Anneli tegi ka selle tõeks – „Joosepi neljas naine“ andis mulle väga pärisvastused