T, N 10.00-16.00

Elektronkataloog: https://www.lugeja.ee/libraryHomepageContact/1343

Raamatuid saab tagastada 24h raamatute tagastuskasti, mis asub raamatukogu välisukse kõrval.

Väike meelespea raamatute tagastamiseks:

•  Tagastuskastidesse panna vaid raamatukogusse tagastatavaid raamatuid. Kui soovite oma kodust üleliigseid raamatuid raamatukogule pakkuda, siis pöörduda selleks ikka raamatukoguhoidja poole ja üheskoos leiate ehk sobiva viisi.
• Tagastatavad raamatud ei vaja pakendamist ega ka teie nime. Raamatutel paiknevad triipkoodid annavad töötajale kogu vajaliku info.

Ligipääsetavus
Pagari raamatukogu külastades on võimalik parkida sõiduk hoone kõrval asuvasse parklasse. Parkla on asutuse sissepääsu lähedal ning invaparkijatele on võimalik parkida kohe peasissekäigu kõrvale. Raamatukoguni on kõvakattega juurdepääsutee. Raamatukogu asub Pagari seltsimaja I korrusel.

Ajalugu

Pagari külanõukogu ettepanekul asutati Pagarile raamatukogu tolleaegse Jõhvi rajooni kultuuriosakonna poolt 1954. aastal. Raamatukogu sai ruumid Pagari mõisas, mis kuulusid  Jõhvi metsapunktile. Juhatajana hakkas tööle Hilja Veski. Inventariks oli 3 riiulit, laud ja tool, ruum oli ise külm ja kõle. Esimene sissekanne raamatukogu inventariraamatusse on tehtud 16.09.1954 raamat nr. 1. G. P. Jerjomini  „Heinamaade parandamine.“  Raamatukogu loomist ja fondi komplekteerimist võeti väga tõsiselt, seda näitas see, et 1955. aastal oli fondis juba 1680 raamatut.

Sellel ajal pidi raamatukogu tegelema propagandatööga. Nii tuli raamatukogu juhatajal kirjutada erinevaid välklehti. Töökohtadel käidi ette lugemas ajalehti, valmistati loosungeid. Raamatunäitusi tehti kevadkülviks, umbrohutõrjeks, heina- ja sileerimistöödeks, saagi koristuseks. Raamatukogu juhataja pidi abistama ka külanõukogu töötajaid. Samuti tegeles majapidamiste loendusega ja maksude kogumisega.

1961. aastal remonditi  Atsalama rahvamaja pool majast, kuhu ühte nurka tehti punanurk ja ruumi pakuti ka raamatukogule. Kuna raamatukogufond kasvas pidevalt, siis raamatukogu koliski 1962. aastal rahvamajja. Sellel ajal oli väga iseloomulik plaanimajandus ja seda nõuti ka raamatukogus. Plaan oli laenutuste, lugejate ja ürituste osas. Aru pidi andma igas kvartalis ja kõige selle üle peeti väga tugevat kontrolli.

1963. aastal sügisel lahkus Hilja Veski töölt, tema ameti võttis üle Ege Roosimägi (Luhamaa).

1965. aastal avati rändkogu Tarakuse külas.

1966. aastal avati Pagaril laenutuspunkt. Pagari küla oli kujunenud piirkonna keskuseks ja Pagari algkoolis õppis üle 120 õpilase. Raamatukogu hakkas korraldama koolis raamatukogu tunde. Samuti toimusid Atsalama rahvamajas erinevad luuleõhtud, kus vahepala pakkus naisansambel või rahvamaja orkester.

1970. aastal kolis raamatukogu uuesti Pagari endisesse mõisamajja.

Alates aastast 1983 asub raamatukogu Pagari algkoolis, praegune seltsimaja. Ruumid remonditi Mäetaguse sohvoosi toel. Kuna piirkonnas oli ainsaks kultuuriasutuseks raamatukogu, sai töö ka uue suuna. Raamatukogu juures hakkas tööle naisteklubi ja tegutses laste näitering. Lugejatele korraldati erinevaid ekskursioone ja ka hooktööpäevakuid Pagari pargi korrastamiseks.

1997. aastal lõpetas töö Pagari Algkool, majja jäi ainult Pagari raamatukogu. Peale ruumide ümberehitusi ja remonditöid sai maja uue ilme. Sellest ajast sai maja kohaliku kultuurielu keskuseks. Pagari seltsimaja avapidustusel oli palju rõõmu, rahvast ja elevust. Naisteklubi „Elulõng“ esitas Oskar Lutsu näidendi „Pärijad“.

Alates 19. novembrist 2012 täidab raamatukoguhoidja ülesandeid osalise tööajaga Pagari seltsimaja juhataja Aire Õras.